Konserveerimine

Miks ja kuidas paberit pestakse

Jah, ka paberit pestakse! Mis puhul on selleks vajadus? Paberit pestakse vaid konserveerimise etapis. Vajadust selleks on mitmeid. 

Saasteained. Mehhaaniliselt saab eemaldada saasteained vaid paberi pinnalt, kui saasteained on aga paberi sees, siis on võimalik need võimalik eemaldada vaid välja pestes. 

Happesus. Halva paberi kvaliteedi puhul, kui paber on toodetud puidu tselluloosist ja sisaldab ligniini, läheb paber happeliseks jääkainete tõttu, mis on endogeensed saasteained. Kui happesus pole liiga suur, aitab paberi ainuüksi paberi pesemine, suure happesuse korral lisatakse pesuvette neutralisaatoreid (kaltsiumkarbonaat, naatriumvesinikkarbonaat jt.) vajadusel paber ka puhverdatakse ehk muudetakse veidi aluseliseks.

Kui paber paranduses kasutatakse vett sisaldavaid liime, dekstriinliimi või modifitseeritud tselluloosi, paber on vana ja saastunud, on samuti tarvis paber pesta, sest saasteaineid sisaldavat paberit vett sisaldavate liimidega parandades, tekivad saatseainete tõttu liimitud kohtade servadele saaste voolujooned.

Kõik paberid vajavad pärast pesemist liimistamist. Paberi tootmises kaetakse paberid liimistusega, et materjali struktuuri paremini koos hoida, liimistuseks oli vanasti želatiin, hiljem alumiiniumsulfaat, kampol ja parafiin, metüültselluloos. kui tindipliiatsiga tõmmata joon liimistamata paberile, valgub see servadest veidi laiali, nagu kirjutataks märjale paberile. 

Eriti hapra paberi pesemisel lisatakse pesuveele etanooli (v.a. käsikirjade paberitele) või pestakse siis vaakumlaual. 

Paberit pestakse tavalise puhta veega, kuid mõned protseduurid vajavad kas destilleeritud või deioniseeritud vett.

Pärast pesemist ja liimistamist paber pressitakse kalevi- või linakanga vahel ning järelpress on filterpaberite vahel.